Eestis kasvas hüppeliselt läbipõlemisest tingitud töövõimetuslehtede arv

Viimastel aastatel on hüppeliselt suurenenud läbipõlemistest tingitud töövõimetuslehtede arv. Tööinspektsiooni aastaraamat 2024 toob välja, et selle taga võib olla nii kõrge töökoormus kui inimeste suurem teadlkkus oma tervise jälgmisel. Ülevaatest selgub, et kõige enam on ohustatud 30-39 aatased töötajad.
Allikas: https://www.ti.ee/ennetus-ja-teave/infomaterjalid/tooinspektsiooni-aastaraamat
Unusta tehnoloogia, sinu organisatsiooni tõeline konkurentsieelis peitub inimestes
Ettevõtted on alati otsinud järgmist suurt konkurentsieelist. Tehnoloogiline innovatsioon, optimeeritud tarneahelad ja agiilsed metoodikad on kahtlemata olulised, kuid tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas on neist saanud pelgalt hügieenifaktorid – eeldused, mis on elementaarsed ja kõigile kättesaadavad selleks, et konkurentsis üldse püsida. Tõeline, pikaajaline ja raskesti kopeeritav eelis peitub aga palju sügavamal: organisatsiooni seinte vahel, koosolekuruumides ja suhtluskanalites. See on sinu organisatsiooni emotsionaalne süsteem.
Juba eelmise sajandi keskel avastas süsteemiteooria pioneer Murray Bowen, et perekonnad toimivad emotsionaalsete süsteemidena, kus ühe liikme heaolu või ärevus kandub paratamatult üle ka teistele. Sama põhimõte kehtib ka organisatsioonides (ja muudes sotsiaalsetes kooslustes sh. ühiskonnas). Ettevõte ei ole pelgalt eraldiseisvate töötajate kogum, vaid elav organism, mis koosneb inimestest ja nendevahelistest suhetest. See emotsionaalne võrgustik on vundament, millele rajaneb kõik muu – strateegiast ja innovatsioonist kuni klienditeeninduse ning majandustulemusteni.
Kui see vundament on terve, avaneb organisatsiooni tõeline potentsiaal. Ärevuse, süüdistamise ja hirmu asemel tekib psühholoogiline turvalisus, mis lubab inimestel eksperimenteerida, eksida ja uute oludega kiirelt kohaneda. See on tõeline agiilsus, mida ükski tarkvara ega käsuliin pakkuda ei suuda. Paindlikkus on aga vaid mündi üks külg. Teine, veelgi olulisem, on jätkusuutlikkus. Mürgine ja pinges emotsionaalne süsteem, mis põhjustab konflikte, läbipõlemist ja kaadrivoolavust, on nagu õlita mootor, mille kokkujooksmine on vaid aja küsimus. Seevastu vaimselt tervetes ja tugevate suhetega meeskondades on inimesed pühendunud ja lojaalsed. Nad ei otsi väljapääsu, vaid võimalusi ning panustavad pikaajaliselt, luues väärtust, mida konkurentidel on võimatu kopeerida. Selles kontekstis muutub ka juhi roll. Temast saab meeskonna emotsionaalse süsteemi peaarhitekt, kelle võime luua turvalisust, maandada ärevust ja edendada terveid suhteid on pikaajalise edu saavutamisel otsustava tähtsusega.
Unustage hetkeks viimane tarkvarauuendus ja vaadake oma inimesi. Kas nad tunnevad end turvaliselt? Millised on nendevahelised suhted? Kas nad tulevad tööle rõõmuga? Investeerige oma inimeste heaolusse ja suhetesse – mitte sellepärast, et see on moes, vaid seetõttu, et see on kõige targem strateegiline otsus, mida tänapäeva maailmas teha saate. See on teie uus ja püsiv konkurentsieelis!

Süsteemsed probleemid: Organsiatsiooni teadvustamata külg
Tänased juhid on teadlikud inimeste väärtusest ja oskavad neid hoida, kuid ometi on igas meeskonnas hetki, mil üksteisest ei saada aru ning suhted ja koostöö ei toimi. Sellised olukorrad võtavad sageli suure osa energiast ja tähelepanust ning võivad häirida kogu organisatsiooni toimimist. Lahenduste leidmine on keeruline, sest esmapilgul lihtsana näivatel probleemidel võivad olla sügavad ja kaugele ulatuvad juured, mis häirivad lõpuks terve üksuse või suurema osa organisatsiooni tööd.
Kuidas aga eristada, kas tegemist on üksiku või süsteemse probleemiga? Selleks on vaja oskust näha tervikut, mitte ainult üksikuid sümptomeid. Oluline on märgata probleemide ilmnemise mustreid ja ajastust, mõelda, miks need kerkivad esile just teatud hetkel või kohas, ning otsida nende ühisosa ja võimalikke allikaid.
Millised võivad olla süsteemsete probleemide ilmingud? Sageli väljenduvad need korduvates konfliktides ja püsivates koostööprobleemides, kus lahendused ei toimi. Samuti võivad süsteemsetest pingetest märku anda suur tööjõu voolavus teatud ametikohtadel, kuulujutud ja tagarääkimised, sagenenud puudumised või tervisemured.
Paraku on selliseid mustreid seestpoolt vaadates keeruline märgata. Just seetõttu on kasulik kaasata väline, neutraalne osapool, kes aitab olukorda kõrvalt näha, mustreid mõista ja neid lahti seletada. Organisatsiooni konfliktivahendus pakub sellistes olukordades vajalikku neutraalsust, toetab osapooli lahenduste leidmisel ning aitab uurida probleemide tegelikke põhjuseid.
Sageli on probleemid kestnud kaua ja mõjutanud nii omavahelisi suhteid kui ka töötajate vaimset tervist. Inimeste töövõime ja sisemise tasakaalu taastamiseks on mõeldud psühholoogiline nõustamine.
Kuidas aga selliseid olukordi ennetada ning milliseid võimalusi on juhil enda ja oma meeskonna vaimse tervise ning organisatsiooni üldise õhkkonna hoidmisel? Neid küsimusi aitab paremini mõista juhile suunatud nõustamisteenus.
